Muuseumi kass

Kunagi asus kauges Lätis mereranniku lähedal koht, kus inimesed said aja- ja seiklusmaailma siseneda - Münchauseni muuseum. Selles muuseumis elab kuulsast parun Münchausenist jutustavate eksponaatide ja lugude hulgas üks väga eriline elanik – kass nimega Puhh.

Muuseumi rändas Puhh naabermajadest, juba suur kass. Tal on uskumatult kohev karv ja silmad, mida keegi ei suuda unustada. Tema üks silm on eresinine nagu meri ja teine roheline nagu metsasügavus. Puhh oli naabritega hästi läbi, aga ilmselt valis ta muuseumi uueks koduks, sest talle meeldis siin kindlasti rohkem.

Puhhist sai kiiresti muuseumi elanik, kes tegutses mitteametliku eestkostjana. Ta pöörab tähelepanu igale detailile ja hoolitseb selle eest, et kõik eksponaadid oleksid omal kohal. Igal hommikul tervitab Puhh külastajaid sissepääsuuksel, sirutades elegantselt esikäpad ja nurrudes nii kõvasti, et seda on kuulda isegi muuseumi teisest saalist.

Puhhi üks lemmikharjumusi on veeta aega paruness Jacobine'i ja Münchauseni tubades. Need toad on täis antiikesemeid, maale ja mööblit, mis peegeldavad paruni ja tema naise elustiili. Puhh magab sageli pehmetel diivanitel või uurib erinevaid nurki, justkui otsiks ammu unustatud saladusi.